Tallinna Ülikooli teadlased analüüsisid inglise-eesti segakeelt videoblogides

Tallinna Ülikooli keeleteadlased Anna Verschik ja Helin Kask viisid läbi ulatusliku uuringu, et mõista, kuidas inglise ja eesti keel argises kõnepruugis segunevad. Nad analüüsisid enam kui 40 blogi, kümne videoblogi ja kaheksa taskuhäälingu tekste, kokku sadu tuhandeid sõnu. Tulemused näitasid, et keelte segunemine toimub kõige sagedamini liitnimisõnade kaudu, nagu "ilu-hack", "pop-up pood" või "auto-trip".

Uurijad leidsid, et videoblogijad segavad oma kõnes inglise ja eesti keelt kaks korda tihedamini kui tekste kirjutavad blogijad või taskuhäälingute juhid. Kõigist segaväljenditest moodustavad liitnimisõnad 85 protsenti, näiteks "bomber-jakk" või "trummi-set". Ingliskeelseid tegusõnu, nagu "ära friikima", ja pikemaid fraase, nagu "must-have asjad", kasutatakse palju harvemini.

Ingliskeelsed väljendid tõrjuvad eestikeelseid vasteid

Vaatamata sellele, et paljudele laenudele leidub ametlik eestikeelne vaste, eelistavad inimesed veebis sageli inglise päritolu versiooni. Googli otsinguandmete analüüs näitas, et eestikeelne veeb pakub sõnale "foto-shoot" 3,5 miljonit vastet, samas kui sõnaraamatute soovitatud "fotosessioon" esineb vaid 173 tuhandel korral. Sarnane olukord on "auto-trip'iga", mis edestab kodumaist "autoretke" otsingutes ligi viis korda.

Keeleteadlaste rõõm: segunemine ei lõhu keele alustalasid

Uuringu autorite sõnul ei ole uued segasõnad ohtlikud eesti keelele. Teadlased ei leidnud ainsatki näidet, kus ingliskeelne osa oleks rikkunud lauseehituse või sõnade käänamise reeglid. Ingliskeelse sõna kasutamine võimaldab rääkijal sageli väljendada end täpsemalt või tabada õiget emotsiooni, näiteks "üli-happy" kõlab vabas jutus loomulikumalt kui traditsiooniline "üliõnnelik". Samuti soodustab segunemist mõlema keele sarnane loogika: nii eesti kui inglise keel loovad pidevalt uusi mõisteid kahte sõna liites.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas International Journal of Bilingualism.