Euroopa metsade võime ühiskonna ootustele vastata väheneb

Euroopa metsad peavad üheaegselt rahuldama väga erinevaid vajadusi: andma tarbepuitu ja bioenergiat, siduma süsinikku, pakkuma puhkevõimalusi ning elupaiku. Samas halvendab kliimamuutus metsade seisundit ja nende keskmine vanus kasvab, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

Saksamaa teadlased analüüsisid hiljuti avaldatud ülevaateartiklis Euroopa metsade võimet ühiskonna ootusi täita. Karlsruhe Tehnoloogia Instituudi teadlase Tobias Laimeri ja kolleegide töö keskendus metsade peamistele eesmärkidele: süsiniku sidumisele, puiduga varustamisele ja elurikkuse säilitamisele.

Kliimamuutus räsib Euroopa metsi

Euroopa soojeneb umbes kaks korda kiiremini kui maailm keskmiselt. Kuumalained, põuad ja tormid muutuvad sagedasemaks, süvendades putukakahjustusi ja metsatulekahjusid, mis on põhjustanud ulatuslikku puude suremist. Metsad vajavad kohanemismeetmeid, kuid neid on teadmatuse tõttu keeruline luua – pole kindel, millised puuliigid ja majandamisviisid tulevikus elujõuliseks jäävad.

Autorid märgivad, et erinevaid poliitikaeesmärke – elurikkuse kaitset, süsiniku sidumise suurendamist ja puidu varumist – on keeruline omavahel ühendada. Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal) raames pole need ambitsioonid piisavalt kooskõlastatud.

Süsiniku sidumise ootused on ebareaalsed

Hoolimata poliitilisest sihist suurendada metsade süsiniku sidumist, on trend vastupidine. Laimer ja kolleegid leiavad, et LULUCF-sektorile seatud ootused on ebareaalsed – Euroopa metsad on küll endiselt süsiniku sidujad, kuid mitte piisavas mahus. Seetõttu on riskantne loota kliimapoliitikas liialt metsadele; need peaksid täitma täiendavat, mitte keskset rolli.

Süsiniku sidumist saaks suurendada metsapindala laiendamise, tootlikkuse tõstmise ja paremate majandamisvõtetega, kuid mõju sõltub kohalikest tingimustest ega ole alati prognoositav.

Puidutooted aitavad kliimamuutust leevendada fossiilmaterjalide asendamise ja süsiniku talletamise kaudu, kuid nende kasu ulatus ja ajastus pole üheselt selge. Pikaajalised puittooted hoiavad juba praegu märkimisväärselt süsinikku, kuid nende tootmine nõuab suures koguses puitu, mis survestab ökosüsteeme. ELi poliitikadokumendid näevad ette raiemahtude suurenemist kuni aastani 2050.

Üks lahendus võiks olla puittoodete korduvkasutuse suurendamine, kuid seda raskendavad materjalid, näiteks liimpuidu liimid.

Bioenergia ja kaitsealade vastuolu

Metsast saadav energiapuit on ELi peamine taastuvenergia allikas, kuid see on vastuolus puidu kaskaadkasutuse põhimõttega ja võib kahjustada süsiniku talletamist ja elurikkust. Poliitika vaatest jääb see 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi täitmisel oluliseks ning selle kasutamine prognooside kohaselt kasvab.

ELi elurikkuse strateegia näeb ette kaitse alla võtta 30 protsenti maismaast, sealhulgas 10 protsenti range kaitse alla. See toetab elurikkust ja süsiniku sidumist, kuid vähendab raiemahtu, mis tähendab, et eesmärgid saavutatakse osaliselt puidu kasutamise arvelt.

Lisaks erinevad ühiskonna ja maaomanike huvid. Maaomanikel on vähe võimalusi metsast tulu teenida peale puidu müügi. Lahendusena pakuvad teadlased mittepuiduliste hüvede tasustamist maaomanikele (PES). Soome METSO-programm on näidanud, et see toimib.

Kui raiemaht väheneb, võib suureneda imporditud puidu kasutamine, mis mõjub halvasti kliimale ja elurikkusele mujal maailmas. Teadlased rõhutavad, et Euroopa metsadele ei saa pakkuda ühtset majandamisretsepti – poliitikat tuleb kohandada piirkondlikult.

Artikkel ilmus ajakirjas European Journal of Forest Research.