Saksamaa Briti tuumaheidutuse rahastamist kaalub

Saksamaa peab kõnelusi, mille raames võib Berliin rahastada Suurbritannia tuumaheidutusvõimekuse tugevdamist, teatas ajaleht The Telegraph. Asjaga kursis oleva allika sõnul ei kavatse Saksamaa soetada endale tuumarelva, vaid soovib tugevdada Suurbritannia ja Prantsusmaa olemasolevaid tuumavõimekusi. Berliin kaalub nüüd Suurbritannia peamise tuumaheidutusprogrammi Trident rahalist toetamist.

"Meil on väga suur huvi, et olemasolevad Euroopa tuumariigid laiendaksid oma võimekust," ütles allikas. Arutelud on viimastel kuudel hoogustunud, kuna kardetakse USA sõjalise kohalolu vähenemist Euroopas. Samal ajal püüavad Euroopa riigid tugevdada oma kaitsevõimet, et tulla paremini toime Venemaast lähtuva ohuga.

Tridenti programm ja Saksamaa roll

The Telegraph kirjutab, et osana püüdlustest vähendada Euroopa sõltuvust USA-st on Friedrich Merzi valitsus pööranud tähelepanu tuumavõimekuse suurendamisele. "Mõeldakse ja räägitakse sellest, kuidas olemasolevad tuumavõimekused (näiteks Trident) võiksid mängida suuremat rolli Euroopa kaitsmisel ja Euroopa riikide tihedamas koostöös," ütles veel üks asjaga kursis olev julgeolekuallikas.

Saksamaa võib Suurbritanniat toetada ka tavavägedega, näiteks paigutades Šotimaal asuva Faslane'i tuumaallveelaevabaasi kaitseks Patrioti õhutõrjesüsteeme. Suurbritannial on umbes 200 tuumalõhkepead. See arsenal aitab juba kaitsta ka NATO liitlasi. Samas toodetakse Tridenti raketid USA-s ning nende hooldus toimub samuti Ühendriikides. Ka uue Briti tuumalõhkepea Astraea arendamine on seotud USA W93 programmiga.

Uued allveelaevad ja koostöö Prantsusmaaga

Suurbritannia ehitab praegu veel nelja uut Dreadnought-klassi allveelaeva, et tagada pidev merel paiknev tuumaheidutus. Saksa ametnikud usuvad samas, et nad saaksid Suurbritanniat abistada järgmise põlvkonna allveelaevade ja rakettide arendamisel. The Telegraph kirjutab veel, et üks Saksa tootja on varem ehitanud Iisraelile allveelaevu, mida seostatakse riigi salajase tuumavõimekusega.

Üks Briti kaitseallikas siiski kahtles, kas Saksa tööstusel on piisavalt kogemusi Suurbritannia tuumaallveelaevade ehitamiseks ja hooldamiseks. Samas tunnistas allikas, et Berliini pakkumine aidata kaasa selliste baaside nagu Faslane kaitsmisele võib olla kasulik.

The Telegraphi teatel ei pea Berliin kõnelusi ainult Londoniga, vaid sarnased läbirääkimised käivad ka Prantsusmaaga. Erinevalt Suurbritanniast ei osale Prantsusmaa NATO tuumarelvade jagamise kokkuleppes, mistõttu on riigi tuumaheidutus täielikult Pariisi kontrolli all. President Emmanuel Macron on siiski öelnud, et soovib avada liitlastega strateegilise arutelu Prantsusmaa tuumaheidutuse üle. Samas lahkub Macron järgmisel aastal ametist ning tema võimalikuks järeltulijaks võib saada parempopulistlik poliitik Marine Le Pen, kes keskenduks tõenäoliselt pigem oma riigi kaitsmisele.