Rahapakati vastane: Eesti karmistab rahapesu tõkestamist

Eesti rahapesu andmebüroo võimekus oma tööd teha on märkimisväärselt piiratud, sest tal puudub õigus kasutada täitmisregistri andmeid ning teha kohapealseid kontrolle. Amet ootab riigikogult seadusemuudatuse vastuvõtmist, mis taastaks tema volitused, et tõkestada rahapesu ja maksupettusi tõhusamalt.

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker toob näite: kui Eesti kunstnike liidult oleks välja petetud 700 000 eurot ja raha oleks kantud Eesti pangakontole, siis oleks andmebüroo võimalused Soome kolleege aidata väga piiratud. "Me vastaksime Soomele, et me väga vabandame, aga me ei saa teile öelda, kuhu see raha läks," selgitas Mäeker.

Möödunud aasta suvel peatas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andmebüroo ja maksu- ja tolliameti õiguse küsida täitmisregistri kaudu andmeid pärast seda, kui õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas, et asutused pääsevad pangakonto väljavõtetele ligi ilma korraliku õigusliku aluseta. Õiguskantsler rõhutas, et selline juurdepääs peaks toimuma vaid riigikogu otsusega ja põhjaliku analüüsi alusel.

LHV pank on otsustanud, et ei väljasta rahapesu andmebüroole pangakonto väljavõtteid, kuna selleks puudub õigus. Tallinna halduskohus toetas kevadel LHV-d, kuid andmebüroo kaebas otsuse edasi. Mäeker märkis, et rahvusvaheline koostöö põhineb usaldusel ja kiirusel, ning kui Eesti ei suuda oma partnereid aidata, mõjutab see ka Eestit.

Kohapealsed kontrollid puuduvad

Lisaks täitmisregistriga seotud probleemidele piiras jaanuarikuine riigikohtu otsus andmebüroo õigust teha kohapealseid kontrolle. Andmebürool puudub võimalus minna füüsiliselt pangakontorisse või hasartmänguettevõttesse, et veenduda rahapesu tõkestamise reeglite täitmises. "Praegu saadame me üksikuid e-kirju ja küsime: kas te olete kindlad, et teie süsteemid töötavad," ütles Mäeker.

Mäeker rõhutas, et kohapealne kontroll on järelevalveasutuse kõige olulisem tööriist ja seda ei saa asendada. Ta tõi näite Danske panga skandaalist, kus paberi peal olid protseduurid korras, kuid tegelik elu erines.

Seadusemuudatus on lihtne: rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses tuleb sõna "haldusjärelevalve" asendada sõnaga "järelevalve". Eelnõu (924 SE) on riigikogus läbinud esimese lugemise ja opositsioon on sellele põhimõtteliselt vastu olemata. Nii Andrei Korobeinik (Keskerakond) kui ka Aivar Kokk (Isamaa) kinnitasid, et toetavad plaani, kuid neil on küsimusi pikkade teavitustähtaegade osas.

Pikad tähtajad tekitavad küsimusi

Õiguskantsler Ülle Madise andis juuni alguses eelnõule positiivse hinnangu, kuid soovitas riigikogul põhjalikult läbi arutada teavitamise tähtajad. Eelnõu kohaselt peab andmebüroo teavitama isikut tema pangakonto väljavõtte päringust alles viie aasta möödumisel ning seda võidakse veel viie aasta võrra edasi lükata. See tähendab, et inimene või ettevõte võib kuni kümme aastat teadmatuses olla.

Kokk ja Korobeinik on seisukohal, et kümme aastat on liiga pikk aeg. "Kui teie või minu kontot jälgitakse, ma ei näe küll ühtegi põhjendust, miks peaks see aeg olema 5+5 aastat," ütles Kokk. Ka Korobeinik lisas, et see on liiga pikk aeg, eriti kui uurimine on juba lõppenud. Eelnõu juhtiv rahanduskomisjoni liige Maris Lauri (Reformierakond) soovib ka huvirühmadelt põhjendusi ning ütles, et eelnõu võidakse riigikogus vastu võtta juba oktoobris.

LHV panga vastavuskontrolli juht Ants Soone kritiseeris eelnõu, rõhutades, et teavitamise edasilükkamine muudab uurimise olemuselt jälitustoiminguks. Soone märkis, et rahapesu andmebüroo ei ole alates 2021. aastast enam uurimisasutus, seega ei tohiks teha jälitustoiminguid. Samuti viitas ta andmekaitsenõuete rikkumisele, sest pangasaladust säilitataks kuni kümme aastat "igaks juhuks". Soone sõnul on selline isikuandmete massiline säilitamine vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.